Üks kask meil kasvab õues,

Just maja ukse ees,
See oli lapsepõlves
Mu armas seltsimees.
Ta andis vilu varju,
Ta mahl mind kosutas,
ta kohin sagedasti
mu südant jahutas.
Väga palju aastaid kasvas meie õues üks vägev maarjakask. Võimas, suur ja imeilus. Varju ja silmailu pakkuv. Paraku käisid mitu viimast aastat A. ja V. kasest mööda murelike nägudega. Kask oli seest mädanenud ja ähvardas iga hetk iga suurema tormi ajal alla prantsatada. Juba paar aastat olid ta kaks suurimat haru omavahel rihmadega kinni tõmmatud. Raieluba oli ka juba mitu korda uuendatud. No lihtsalt ei raatsi minna sellise võimsa puu kallale. Jõulude ajal, peale järjekordset tormi, kui A. terve öö ei saanud magada, sest pidi kaske valvama, oli otsus küps. Eelmise nädala pühapäeval, täitsa varahommikul tulid arboristid ja võtsid kase maha. Tööd jagus kuueks tunniks.
Nüüd on ikka päris kummaline tunne aias liikuda, totaalne muutus silma jaoks.
Fotod on arboristide pildistatud. Ise vaatasime kogu protsessi suu ammuli, pildistada ei tulnud meeldegi.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

13.04

Lund ei ole jube mõnda aega ja nii olengi pikemat aega juba väljas saanud toimetada. Ilm on kevadiselt külm ja viimasel ajal tuuline. Paar kenamat päeva on õnneks hallide jorule vahele saanud.
Panen siis tegemised kirja.

Püsikute ja okaspuude ala. Täna kaevasin välja ja teisaldasin kaks Thunbergi kukerpuud metsa alla. Vaatame kas kasvama ka lähevad. Olen nii tüdinenud , et iga  kord kukerpuudest möödudes  sain haiget. Nad hakkasid hullult laiutama ka, nüüd on neil ruumi maa ja ilm. Samuti läks Antsu okaspuude alale roomav kadakas. Algselt oli hea mõte panna ta lehise alla roomama aga seal oli kadaka eest raske hoolitseda. Umbrohi kasvas igalt poolt läbi. Nüüd ta saab samuti mõnuga kividel laiutada. Kui ikka läheb kasvama. Ühe roomava kadaka kaevan veel püsikute peenrast välja. Kuhu läheb, veel ei tea.
Muidu lõikasin kõiki põõsaid kõvasti tagasi ja üritan jõudumööda võidelda umbrohuga.

Antsu okaspuude ala. Kaevasime täna välja eelmisel aastal Lätist ostetud aprikoosi ja istutasime ta viljapuude alale. Aprikoos on ilusti talvitud. Uues kohas on ta küll täielikult tuulte meelevallas. Loodetavasti peab ikka vastu. Okaspuud muidu kõik heas toonuses. Maa ära ei külmunud ja seetõttu kedagi me ka ei varjutanud ega katnud.

Viljapuude ala. Viljapuud on kõik kenasti talvitunud. Tänu meie metsas elavale rebasele jänesed puudele liiga ei teinud . Aia taga olevad põõsad on samuti ilusti talvitunud ja reipalt kasvu visanud, nii et Antsu pidev nende poputamine on ennast igati õigustanud. Kanakaka on võlusõnaks.

Marjapõõsaste ala. Lõikasin päris hoogsalt sõstrapõõsaid tagasi. Juurisin välja kaks pooletoobist tikrit. Täna istutasin Hansaplandist ostetud uue nn. perepõõsa, kuhu on kokku poogitud kolme eri sorti karusmarju. Samuti istutasin sinna kaks arooniapõõsast. Ühe tavalise ja teine on must aroonia `Viking`.

Kõrgpeenra rohisin ära ja kaevasin läbi.

Roosideni ja hortensiateni jõudnud veel pole aga tundub, et vist kõik roosid on talve üle elanud. Ma ei jõudnud neid ju isegi üles mullata.

Niisiis iga päev natuke ja varsti ongi suur kevad käes. Sooja ja päikest igatsen küll väga taga.

19.05

Imelik on see kevad sel aastal. Täna 32 kraadi sooja, paar päeva tagasi oli 2,2 kraadi külma. Uskumatu lihtsalt....

Herned

Üritan sel aastal välja selgitada parimat hernesorti, seetôttu ostsin neid ōige erinevaid. Niisiis minu selleaastane valik. Alt vaadates parempoolne  ja alumine kolmandik vasakust reast on suvipiha " onward" vasakul keskel "avola", üleval "cud kelvedonu", keskmises reas "oskar". Kõik peaksid olema varajased sordid.

Tavaline puhkepäev

Et siis puhkepäev kevadises versioonis on meie peres selline, et igaüks teeb mis tahab. A peseb autot. Või ehitab. Või on kalal. Mina poputan roose või hortensiaid. Või loen. Või istun niisama ja vaatan pilvi. Lapsed korjavad nartsisse. Või mängivad mingeid omi väljamõeldud mänge. Ja kuna täna oli imeilus kevadpäev, peaaegu tuuletu ja 12 kraadi sooja, siis me kõike seda tegimegi. Esimesed tulbid õitsevad, toomingas on kerge leheudu peale tõmmanud. Mina lõikasin tagasi roosid ja hortensiad. Talvekahjustusi ei leidnud üldse. Lisaks koristasin kasvuhoone ja pesin selle seest ja väljast. Lõpetuseks saun ja mõnulemine terrasidiivanil vastu õhtupäikest. Lihtsalt idüll. Loomulikult pigistame sealjuures silma kinni, et lapsed köhivad ja on tatised ja Saskia vahepealuinunud pahurus on nüüd ärganud ja hankinud võimsamad mõõtmed kui kunagi enne.
Õnneks lubatakse homme samasugust ilma.

15.04

veel suvest

Väga kummaline suvi on meil sel aastal. Kapitaalselt hilinenud kevad, ühtäkki ülisoe mai ja sellega kaasnenud kevade sprintõitsemine, pikalt soe ja kuiv juuni, ikka veel soe ja kuiv juuli algus ja nüüd siis mõned päevad lausvihma ja tuult ja külma. Täielik oktoobri tunne on peal. Üleeile tegin terrassil kiirelt hapendatud suviseid kurke purki ja tundsin, et näpud külmetavad. Oktoobris ju näpud külmetavadki. Näis-näis mida toob august. Mulle ja Gretele toob augusti algus igatahes rattamatka. Siis eeldan küll ilusat ilma. Ööbime telkides ja kuna Hiiumaa on sel ajal ülerahvastatud, siis ei ole isegi õrna lootust end vihma eest kuhugile majutada.
Sügismeeleolule vastavaid fotosid ka- jänestel ja kitsedel ei õnnestunudki kõiki õuna- jm puid nahka pista, sestap tuleb väärikas pirnisaak. Pirnipuu ise on paariaastasele kohaselt pigem vits kui puu aga kasvatab need paarkümmend pirnijupatsit siiski söödavateks.

 

Lisaks pirnidele on veel ploome ja natuke õunu. Ühest murelist said jänesed jagu ja kuna tolmendajat polnud, ei kanna ka teine murel. Tuleb sügisesse ostunimekirja lisada.

 

Musti sõstraid on ainult paar põõsast aga marju rohkelt.

 

 

Kasvuhoone vaenab sel aastal mind ja mina teda. Ükski nendest viljadest, mis kasvasid hoogsalt eelmisel aastal, ei tee seda sel aastal mitte ja vastupidi õnneks ka. Ilmselt sattusin liiga hoogu. Järgmisel aastal targem. Ei ole ikka tarvis ise jalgratast leiutada. Muude viljuvate taimedega on nagu on. Kuna mu absoluutsed lemmikud on roosid, hortensiad ja hostad, teistega tegelen siis kui aega on. Sel aastal on isegi rohkem olnud kui tavaliselt aga need mõned õnnetud peenrad on küll tuhkatriinu seisuses. Ehk jõuavad siiski ballile.