veel suvest

Väga kummaline suvi on meil sel aastal. Kapitaalselt hilinenud kevad, ühtäkki ülisoe mai ja sellega kaasnenud kevade sprintõitsemine, pikalt soe ja kuiv juuni, ikka veel soe ja kuiv juuli algus ja nüüd siis mõned päevad lausvihma ja tuult ja külma. Täielik oktoobri tunne on peal. Üleeile tegin terrassil kiirelt hapendatud suviseid kurke purki ja tundsin, et näpud külmetavad. Oktoobris ju näpud külmetavadki. Näis-näis mida toob august. Mulle ja Gretele toob augusti algus igatahes rattamatka. Siis eeldan küll ilusat ilma. Ööbime telkides ja kuna Hiiumaa on sel ajal ülerahvastatud, siis ei ole isegi õrna lootust end vihma eest kuhugile majutada.
Sügismeeleolule vastavaid fotosid ka- jänestel ja kitsedel ei õnnestunudki kõiki õuna- jm puid nahka pista, sestap tuleb väärikas pirnisaak. Pirnipuu ise on paariaastasele kohaselt pigem vits kui puu aga kasvatab need paarkümmend pirnijupatsit siiski söödavateks.

 

Lisaks pirnidele on veel ploome ja natuke õunu. Ühest murelist said jänesed jagu ja kuna tolmendajat polnud, ei kanna ka teine murel. Tuleb sügisesse ostunimekirja lisada.

 

Musti sõstraid on ainult paar põõsast aga marju rohkelt.

 

 

Kasvuhoone vaenab sel aastal mind ja mina teda. Ükski nendest viljadest, mis kasvasid hoogsalt eelmisel aastal, ei tee seda sel aastal mitte ja vastupidi õnneks ka. Ilmselt sattusin liiga hoogu. Järgmisel aastal targem. Ei ole ikka tarvis ise jalgratast leiutada. Muude viljuvate taimedega on nagu on. Kuna mu absoluutsed lemmikud on roosid, hortensiad ja hostad, teistega tegelen siis kui aega on. Sel aastal on isegi rohkem olnud kui tavaliselt aga need mõned õnnetud peenrad on küll tuhkatriinu seisuses. Ehk jõuavad siiski ballile.